Autor:
Rene Riisalu

Helen Eenmaa: parim õigusloome pakub tähendusi

Uutest tehnoloogiatest ja kriisidest kubisevas maailmas tuleb õigusloomesse kaasata ka õigusfilosoofide, -sotsioloogide ja -semiootikute abi, et loodav õigus püsiks kooskõlas inimkäitumisega, leiab Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa Novaatori arvamusartiklis.

Kujutage ette raamatupoodi, millest on saanud kogukonna süda. Kõik raamatud on paigas kindla klassifikatsiooni järgi – kerged paigutada, kerged leida. Ent viimasel ajal on raamatupoe töötajad sattunud segadusse uute raamatutega. Need käsitlevad bio- ja kübertehnoloogiat, neuro- ja nanotehnoloogiat, tehisintellekti ja masinõpet, virtuaalreaalsust ja isejuhtivaid sõidukeid, plokiahelat ja 3D-trükkimist.

Kuhu neid raamatuid paigutada? Populaarteaduse või meditsiini sektsiooni? Majanduse, õiguse või eetika riiulile või hoopis ulmekirjanduse alla? Mida teha raamatutega, mida polegi enam paberkandjal? Kas uute infokandjate ja müügivõimaluste tulek peaks panema meid ümber mõtestama ka poe tegevust ja eksistentsi?

Samasuguses olukorras nagu raamatupood on meie õigussüsteem. Selle olukorraga seisavad silmitsi ka seadusandjad, sealhulgas riigikogu. Uued tehnoloogiad ja ülemaailmsed kriisid seavad kahtluse alla meie senised arusaamad ja harjumuspärased mõttemustrid.

Sotsioloog Llewellyn on öelnud, et seadusandjate ja kogu õigussüsteemi ülesanne on uurida inimkäitumist ja aidata luua selles kooskõla. Ent seda tööd ei saa teha valimata välja neid komponente inimkäitumisest ja seda ümbritsevast maailmast, millele omistame tähenduse ja mida peame oma ühiskonnas oluliseks.

Tähenduslike komponentide valikud kujundavad seda, mida statistika abil mõõdame ja mida otsustame reguleerida, kuidas valitsedes raha jaotame, mil viisil riigist mõtleme ja millist narratiivi tema kohta edasi anname.

Teisisõnu – õigusloome ja riigijuhtimine on alati ka tähendusloome. Selle oluline osa on sõnastada, millist ühiskonda me õiguse abil kujundame – milliseid hoiakuid, arusaamu, väärtusi ja identiteeti me loome. Õigusloome nõuab õiguslike alternatiivide kaalumist ja nende mõju hindamist. Kuid veelgi olulisem on mõista, mida meie valikud laiemalt räägivad meie kohta riigi ja kogukonnana.

Parim õigusteaduski maailmas tegeleb mitte küsimusega, kuidas õigust rakendada, vaid õiguse tähendus-sisu mõtestamisega, võttes abiks kaasaegse õigusfilosoofia, -sotsioloogia ja -semiootika. See hoiab kiirelt muutuvas maailmas pinna jalge all ja lubab otsuseid teha targalt.

Kas me oskame märgata, kuidas õigusloome on tähendusloome?

Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga koostöös valminud vaheklipp üheteistkümnendal Eesti Teadusagentuuri korraldataval teaduspoliitika konverentsil „Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“ Riigikogus 16. oktoobril 2024. Õigussüsteemi väljakutsetest muutuvas maailmas räägib Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa.


Vaata ka

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Miina Norvik

Miina Norvik: oma keel annab iseolemise

Mai Beilmann

Mai Beilmann: usaldus kui elujõulise ühiskonna D-vitamiin

Eesti raamatu päeval räägitakse keelatud raamatutest

Eesti raamatu päeval, 23. oktoobril kl 16 kohtub ülikooli raamatukogus lugejatega rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu ekspert Kalju Tammaru.